Tallinna õhukvaliteet
Euroopa õhukvaliteedi indeks, saasteained ja õietolm
Hea
Tavalisteks välitegevusteks sobib kõigile, ka lastele ja sportlastele.
Saasteained õhus
| Saasteaine | Sisaldus | Mida see tähendab |
|---|---|---|
| Peenosakesed PM2,5 | 3.7 µg/m³ | Kõige peenemad osakesed – jõuavad sügavale kopsudesse. Peamised allikad: tahkekütteseadmed ja transport. |
| Peenosakesed PM10 | 4.3 µg/m³ | Jämedam tolm – teetolm, ehitus, talvel liivatamine. |
| Lämmastikdioksiid NO₂ | 2.5 µg/m³ | Peamiselt transpordist. Suurim sisaldus on tipptundidel tänavate ääres. |
| Osoon O₃ | 56.0 µg/m³ | Tekib päikeselistel päevadel. Suurim pärastlõunal, eriti kuumaga. |
| Vääveldioksiid SO₂ | 0.2 µg/m³ | Kütuse põlemissaadus. Eestis on sisaldus tavaliselt väike. |
| Süsinikmonoksiid CO | 152.0 µg/m³ | Mittetäieliku põlemise saadus. Õues ohtlikku sisaldust peaaegu kunagi ei teki. |
Õietolm õhus
Praegu ei ole õhus peaaegu ühtegi jälgitavat allergeeni – allergikutele on päev soodne.
Õhukvaliteedi ja õietolmu prognoos – Open-Meteo (CAMS Euroopa mudel). Need on modelleeritud andmed konkreetsetele koha koordinaatidele, mitte ametlikud mõõtmised.
Mida tähendab Euroopa õhukvaliteedi indeks
EAQI on kuue saasteaine ühine hinnang: peenosakesed PM2,5 ja PM10, lämmastikdioksiid, osoon, vääveldioksiid ja süsinikmonoksiid. Ei näidata mitte keskmist, vaid neist halvimat – kui kas või üks saasteaine ületab piiri, tõuseb kogu indeks.
Seetõttu võib juhtuda, et kõik tabeli arvud tunduvad väikesed, kuid indeks näitab siiski keskmist kvaliteeti: nii juhtub siis, kui üks näitaja, kõige sagedamini osoon suvel või peenosakesed talvel, läheneb oma piirile.
| Indeks | Hinnang | Mida teha |
|---|---|---|
| 0–20 | Väga hea | Mingeid piiranguid ei ole. |
| 20–40 | Hea | Sobib kõigile, ka neile, kes õues sporti teevad. |
| 40–60 | Keskmine | Väga tundlikel tasub pikka intensiivset koormust lühendada. |
| 60–80 | Halb | Astmahaigetel, lastel ja eakatel – vähem koormust õues. |
| 80–100 | Väga halb | Tundlikel rühmadel vältida intensiivset koormust. |
| 100+ | Äärmiselt halb | Füüsiline koormus õues tuleks kõigil edasi lükata. |
Millal on õhk Eestis kõige halvem
- Külmad tuulevaiksed talveööd
- Tahkekütusega köetavate majade suits jääb maapinna lähedale, sest külm õhk ei tõuse – see on väikelinnades peenosakeste peamine põhjus.
- Varakevad
- Tänavatelt tõuseb talvel puistatud liiv, seetõttu tõuseb PM10 sisaldus järsult kuni esimeste vihmadeni.
- Kuumad päikeselised pärastlõunad
- Osoon tekib päikese käes transpordisaastest, seetõttu on seda suvel kõige rohkem mitte hommikul, vaid kella 15–18 paiku.
- Tipptunnid suurte tänavate ääres
- Lämmastikdioksiidi sisaldus ristmike juures võib olla mitu korda suurem kui paarsada meetrit eemal.
Modelleeritud andmed ja tegelikud mõõtmised
Selle lehe põhiarvud pärinevad Euroopa CAMS-mudelist – see arvestab saasteallikaid, tuult ja keemilisi muundumisi ning annab väärtused otse teie koha koordinaatidele. Sellel lähenemisel on suur eelis: andmed on igal väikelinnal, isegi kui lähim mõõtejaam on saja kilomeetri kaugusel.
Kui lähedal on riiklik seirejaam, näidatakse kõrval ka selle näitu. See on juba tegelikult mõõdetud suurus ühes konkreetses kohas, seetõttu võib see mudelist erineda – eriti kui jaam asub koormatud tänava ääres, teie aga olete pargis.
Õietolm ja allergia
Näidatakse õietolmu hulka õhus terades kuupmeetri kohta. Allergia sümptomid algavad tavaliselt mõnekümne tera juurest, tundlikel inimestel aga ka väiksema hulga puhul, seetõttu tasub arvu vaadata koos oma kogemusega.
Õietolmu on kõige rohkem kuivadel, soojadel ja tuulistel päevadel; vihm uhub selle õhust välja mõne tunniga. Seetõttu läheb allergikutel pärast tugevat hoovihma tavaliselt kergemaks, mõne kuiva ja tuulise päeva järel aga sümptomid tugevnevad.